Linnud ja loomad
JAANALINNUD – (Struthio camelus)- on suurimad maailmas elutsevad lennuvõimetud linnud, kelle kodumaaks on Aafrika ja kes looduses toituvad peamiselt rohust ja lehtedest.
Täiskasvanud linnnu kõrgus on 2-2,7 m ja kaal 100-175 kg, sõltuvalt soost ja tõust.
Jaanalind muneb 30-50 muna aastas ja oma eluea jooksul ca 2000 muna.
Jaanalinnumuna on kaetud kollakasvalge paksu koorega ja võib kaaluda 1,5-1,8 kg, mis on võrreldav 22-24 kanamunaga. Munemisperiood algab kevadel, kui on soe ja valge. Jaanalinnud istuvad pesal mõlemad: isane, musta sulestikuga, öösel ja emane, halli sulestikuga, päeval. Kokku kestab inkubeerimine 42 ööpäeva.
Jaanalinud võivad elada ca 60 aastani ja muneda 25-35 aastat.
Nad võivad joosta 50-70 km/h ja nende kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel.
Iseloomult on jaanalinnud enamasti sõbralikud ning uudishimulikud .
Jaanalinde kasvatatakse peamiselt liha, naha ja sulgede pärast.
Liha on hõrk, punastest lihadest madalaima rasva ja kolesterooli sisaldusega. Maitselt on see kõige enam sarnane loomafileele.
Nahka peetakse tugevuselt teiseks maailmas, hinnaklassis liigitatakse luksuslike nahkade hulka.
Sulgi kasutatakse nii tolmuharjade valmistamiseks kui ka moetööstuses.
Jaanalinnurasval, nagu ka emu- ja nandurasval, on mitmekülgne põletikuvastane toime, mistõttu on see paljude kreemide põhiline koostisosa.
EMUD – on lennuvõimetud linnud, kelle looduslikuks kodumaaks on Austraalia. Nad toituvad rohust ja lehtedest ning väikestest putukatest.
Emud munevad ca 30-40 muna aastas.
Vanus võib ulatuda 30 aastani.
Kõrgus 1,5-1,8 m, kaal 50-65 kg.
Munemisperiood on detsembrist märtsini. Emalind muneb öösel, pimedal ajal, mistõttu muna värvus võib olla briljantrohelisest mustani, kaal 600-700 g. Isalind istub pesal üksi ca 56 ööpäeva, pesalt tõusmata.
Emusid kasvatatakse põhiliselt rasva pärast, kuid neilgi on punane, maitsev liha.
NANDUD -lennuvõimetud linnud, kelle kodumaa on Lõuna Ameerika. Nandud on rohusööjad, kes ei ütle ära ka väikestest putukatest.
Emalind muneb soojal ning valgel ajal ca 40-50 muna, pesale hauduma jääb isalind aga üksi ca 42 ööpäevaks. Munad on valkjad ning kaaluvad 600-700 g.
Nandusid võib esineda nii halli kui ka valget värvi.
Kõrgus ca 1,5m ja kaal 30-35 kg.
Keskmine eluiga 20 aastat.
Need linnud on oma nime saanud Kreeka sõjajumala Zeusi ema -Rhea järgi, mis viitab tema sõjakale iseloomule.
Väärtuslikud on nii punane liha, nahk ja suled, mida kasutatakse tolmuharjade tegemiseks ja karnevalikostüümide kaunistamiseks kui ka mitmetoimeline rasv.
KÄNGURUD - on taimetoidulised kukkurloomad, kelle looduslikuks levialaks on Austraalia. Selles sugukonnas on üle 50 eri liigi, kelle pikkus võib ulatuda 40 cm kuni 3 meetrini, kaal kuni 90 kg.
Meie farmis on Benneti kängurud (vallabid), kelle pikkus on 175cm, millest saba moodustab 60-70 cm, kaal 20-24 kg ja võivad elada ca 18 aastat aga ka suur punakänguru.
Alates 2006.a. kasvavad meie talu karjamaadel ka ŠOTI MÄGIVEISED ja GALLOWID – lihaveised, kes toituvad aastaringselt looduslikel karjamaadel ja kellel on mahlaks, õrn ja marmorjas punane liha.
Üks vanimaid inglise lihaveise tõugusid, mis on pärit Edela-Šotimaalt.
Lisaks kõigile muudele headele omadustele on nad sünnipäraselt nudid, nii lehmad kui pullid. Esineb ka “vöötatud “liiki. Sõltumata sellest, mis värvi on põhitoon, on kõhu ümber lai valge”vöö”. Kahekordne karvkate võimaldab neil taluda ka karmi talveilma. Sobivad hästi maastiku hooldamiseks.
Šhoti Mägiveiseid võib olla palju erinevaid toone. Nad on kahekordse karvkattega, mis võimaldab neid karjatada väljas aastaringselt. Nii lehmadel kui pullidel on suured tugevad sarved. Toitudes looduslikel karjamaadel on nad võimelised muutma põlluheina maitsvaks punaseks lihaks ning samal ajal hooldada halvasti ligipääsetavaid alasid, muutes need kauniteks rohumaadeks ning niitudeks.