Alpaka – imeline karvapall

Alpaka

Esimene alpaka jõudis meie farmi 2012. aastal. Alpaka on välimuselt sarnased laamale, aga veidi väiksemad ja meie arvates ka armsamad.

Pärinevus ja välimus

Lõuna-Ameerikast pärit loomad on kaameli sugulased, kuuludes koos üks- ja kaksküürkaameli, laama, guanako ning vikunjaga mõhnjalaliste seltsi kaamellaste sugukonda. Alpakadel nagu teistel kaamellastel on pikad ja saledad jalad ning iseloomulik kõnnak, mida nimetatakse küliskäimiseks (sama külje esi- ning tagajalg liiguvad samaaegselt ette). Alpakasid on kasvatatatud Andides Inka tsivilisatsiooni aegadest peale. Alpaka on koduloom ja peetakse teda peene villa pärast. Geneetilised tõendid näitavad, et ta on aretatud vikunjast. Kõige rohkem, pea 98% alpaka populatsioonist, elab Peruus.

Kõigil kaamellastel on suhteliselt väike pea, pikk peenike kael ja lõhestunud ülamokk.  Neil on tihe karvkate, mis isoleerib neid päevasest kuumusest ning annab sooja  öökülmas. 

Alpaka kuulub kaamellaste sugukonda
Alpaka kuulub kaamellaste sugukonda

Alpaka vill on väga väärtuslik

Kui välja jätta see, et nad on üliarmsad koduloomad, siis kasvatame neid suurepärase villa pärast.  Pügatakse neid aastas korra. Peruus on klassifitseeritud 52 looduslikus värvitoonis villa.  Villa teeb eriti väärtuslikuks selle peene kiud. Ka on see lamba omast kordades soojem,  ei ärrita nahka ja kuna ei sisalda lanoliini ei tekita allergiaid. Ühelt alpakalt võib aastas  saada erinevatel andmetel kuni 7 kg villa.

Alpakad on sotsiaalsed karjaloomad, kes elavad koos gruppides, mis koosnevad alfa isasest, emastest ja nende järglastest. Meie alpakad on toodud erinevatest farmidest, aga omavahel tuttavaks saades, klappisid kohe. Nüüd on nad lahutamatud. Praegu on mõlemad kohe aastaseks saamas. Suguküpseks saavad isased umbes 2-3 aastaselt. Emased hakkavad järglasi andma 1-2 aastaselt. Alpakade eluiga on umbes 20 aastat.

Meie alpakade villast tehtud tooteid võimalik osta ka e-post.

Alpakad on väga sõbralikud ja uudishimulikd.
Alpakad on väga sõbralikud ja uudishimulikd.

Paljunemine

11 kuud kestva tiinuse järel sünnib tavaliselt 1 järglane. Järglase toon võib olla täiesti erinevat värvi vanemate omast s.t. valge ja pruuni alpaka järglane võib olla täitsa must. Meie alpakadele tuleb järglane arvatavasti umbes 2 aasta pärast. Praegu on meil valge poiss ja pruuni kasukaga preili. Eks siis paistab, mis värvi järglane tuleb.

Loomad on väga sõbralikud ja seltskondlikud. Eriti maiad on nad õunte peale. Kui õunaga tulla, siis on huvi ka inimese vastu palju suurem. Loomade jaoks on väikesed päitsed ja nii on võimalik ka nendega jalutamas käia.

Muhumaa kliimaga on loomad juba kohanenud, kasukas on neil uhke. Vihma nad ka ei karda. Mõnikord meeldib neile püherdada, siis tuleb pärast kasukas kuuseokstest ja muust prügist puhtaks noppida.

Alpaka kaalub 45-65 kg, õlakõrgus on umbes 80-100 cm.

Tule külasta meie alpakasid Muhu Jaanalinnufarmis

Muhu sebra – ainulaadne võimalus kohata Eestis sebra

Sebra

Sebra (Equus quagga) kuulub hobuslaste sugukonda. Hobuslased – hobused, eeslid ning sebrad on  pika kaela ja peaga ning pikkade saledate jalgadega.  Sebrad arenesid Vana Maailma hobustest vähemalt 4 millionit aastat tagasi.

Sebrade kodumaaks on Aafrika.

Sebra välimus

Nende turja kõrgus on u 1.1 kuni 1.5 meetrit. Nad kaaluvad 200 – 400 kg. Iga sebra triibuline muster on ainulaadne, täpselt  nagu sõrmejälg – kahte ühesugust pole olemas. Sebradel on silmatorkavad mustad ja valged vöödid. Miks on sebra triibulised? Selle kohta on teadlastel palju teooriaid. Triipude funktsiooniks arvatakse olevat kas seltsingusisene isendite tuvastamine või pimestav efekt röövloomade segadusse ajamiseks. Teine teooria väidab, et triibuline välimus ei meeldi putukatele. Värskem teooria väidab, et sebrade triibud täidavad peamiselt termoregulatsiooni eesmärki, millest saab pikemalt lugeda siin. Igatahes on sebrade nahk musta värvi, nii et võib öelda et sabrad on mustad valgete triipudega.

Neile on iseloomulik sügav rinnakorv, kaelal kasvav lakk, tutiga saba, üksik kabi kõigil  jalgadel, esijalgade siseküljel põlvede all paiknevad kõva ning paksenenud nahaga  piirkonnad ning liikuvad mokad ja ninasõõrmed.  

Pikerguste pupillidega silmad asetsevad pea külgedel, et tagada kõigis suundades hea  nähtavus. Sebradel on suurepärane silmanägemine, nad näevad suurepäraselt nii päeval kui öösel.  

Keskmine eluiga sebradel on u 20 aastat.

sebrad Muhu Jaanalinnufarmis

Toitumine

Sebrad on sotsiaalsed loomad, kes veedavad looduses olles suurema osa ajast karjana.  Nad söövad koos rohtu ning hoolitsevad üksteise eest. Toituvad peamiselt rohust, kuid  võivad ka närida puukoort, pügada okstelt lehti ja pungasid ning süüa aed- ja puuvilju.  Nad ei ole mäletsejad. 

Sebra pojaga

Paljunemine

Nii täkud kui märad saavad suguküpsekt 3-4 aastaselt. Tiinus kestab umbes 13 kuud. Vastsündinud varss kaalub 36–56 kg. Tema triibud on pruunikad ning karv pikem ja sasisem kui täiskasvanud sebral. Esimese eluaasta jooksul muutub karvkate siledaks ja triibud mustaks. Varss suudab jalgadele tõusta juba 6 minutit pärast sündimist ja joosta 45 minutit pärast sündimist.

Konfliktid omavahel on kogu sigimisperioodi jooksul tavalised. Nende käigus võivad  sebrad hammustada, tagant üles lüüa ja jagada esi- ning tagajalgadega hoope.  

Sebrasid on 3 liiki – mägi-, kõrbe- ja savannisebra. Meie juures Muhumaal saate nähe savannisebrasid.

Rohkem infot sebrade kohta leiab Wikipediast.

Sebra pojaga

Jaanalinnud – maailma suurimad linnud

Jaanalinnu silm on suurem kui ta aju

Jaanalinnud  (Struthio camelus) on maailma suurimad lennuvõimetud linnud. Nende kodumaaks on Aafrika. Täiskasvanud jaanalind kaalub 120-175 kg ja on 2,2 – 2,5 m kõrge. Tema eluiga on keskmiseslt 40-50 aastat.

Jaanalinnumunad

Nad munevad maailma suurimaid mune. Muna kaalub u 1.5 kg ja sisu on võrdne 22-24 kanamunaga. Munemisperiood on kevad-suvi, kui ilmad on valged ja soojad. Sel perioodil võib leida jaanalinnumune ka meie e-poest.

jaanalinnumuna - maailma suurim muna
1,6 kg kaaluv jaanalinnumuna


Jaanalinnutibud

Koorudes on jaanalinnutibud kirjud, et looduses end paremini peita saaks. Koorudes kaaluvad nad umbes 1 kg ja on 20-30 cm pikad. Nad kasvavad 1 cm ööpäevas kuni poole aastani, saavutades kõrguse ca 2 m. Peale kaheksandat kuud algab sulevahetus, mis kestab veel kaheksa kuud ning siis on isalind musta värvi, sest tema peab istuma pesal öisel ajal. Emalind on halli värvi, tema istub pesal päevasel ajal, kokku on inkubeerimisperiood 42 ööpäeva.

Jaanalinnutibud
Nädalased jaanalinnutibud


Haudumine

Peale kolmandat aastat, kui on soe ja valge, hakkab emaslind munema 1 muna päevas ülepäeviti ja nii 2 nädalat, siis puhkab 2 nädalat ja kui munad pesast ära võtta, hakkab ta uuesti asemele munema ja võib saada üle 30 muna ühe linnu kohta suve jooksul. Kui mune ära ei võta, kogub ta munad kahe nädala jooksul pesasse ja alustavad haudumist. Kurna võivad muneda mitmed emalinnud, haudub vaid esileedi koos isasega. Kurna munetakse kokku u 12 muna. Kui muna on pesas, hakkavad linnud seda keerama paar korda päevas, et arenev loode värsket toitu saaks. Tibu areneb munakollasestj a munavalge läheb toiduks. Keeramise ajal läheb kael sirgelt alla, aga pead näha pole, sest pesa
on ca 0,5m sügav. Sealt ka arvamus, et jaanalinnud peidavad pea liiva alla.

Isane ja emane jaanalind
Isane jaanalind musta sulestikuga ja emane jaanalind halli sulestikga

Jaanalinnul on suured ja tugevad jalad, 2 varvast ühel jalal ja 1 suur terav küüs. Nende kõige tugevam kaitse on jalahoop ettepoole, ca 200 kg löök, mis võib olla väga ohtlik nii loomadele kui inimestel. Kui libisevad ja vigastavad jala, on nende elupäevad loetud. Nad jooksevad 50-60 km/h, isegi kuni 75 km/h. Hea nägemine, terav kuulmine, kiired ja tugevad jalad on neile abiks.

Jaanalindude välimus

Nende sulestik on tihe ja pehme. Täiskasvanud isased linnud on musta sulestikuga, saba ja tiivasuled on valged. Emase linnu sulestik on hall. Kuigi nad ei lenda, on nende tiivad suured ja sulgi palju. Lennata nad ei saa sellepärast, et puudub rinnalihas ja kammluu, mis aitaks tiibadel keha õhku tõsta.

Jaanalindudel on maismaaelanikest kõige suurem silm ja see kaalub rohkem kui ta aju. Ta näeb väga kaugele ja värviliselt

Jaanalinnud Muhu Jaanalinnufarmis
Meie jaanalinnukari

Toitumine

Looduses on jaanalinnud pigem rohusööjad. Söövad lehti ja juurikaid, aga ka putukaid. Nende liha on punane nagu loomaliha, õrnuselt linnuliha sarnane, peaaegu kolesterooli ja rasvavaba. Liha asetseb selja ja jalgadel, mitte rinnal.

Rohkem infot jaanalindde kohta võid lugeda Wikipediast.