Jaanalinnud (Struthio camelus) on maailma suurimad lennuvõimetud linnud. Nende kodumaaks on Aafrika. Täiskasvanud jaanalind kaalub 120-175 kg ja on 2,2 – 2,5 m kõrge. Tema eluiga on keskmiseslt 40-50 aastat.
Jaanalinnumunad
Nad munevad maailma suurimaid mune. Muna kaalub u 1.5 kg ja sisu on võrdne 22-24 kanamunaga. Munemisperiood on kevad-suvi, kui ilmad on valged ja soojad. Sel perioodil võib leida jaanalinnumune ka meie e-poest.
Jaanalinnutibud
Koorudes on jaanalinnutibud kirjud, et looduses end paremini peita saaks. Koorudes kaaluvad nad umbes 1 kg ja on 20-30 cm pikad. Nad kasvavad 1 cm ööpäevas kuni poole aastani, saavutades kõrguse ca 2 m. Peale kaheksandat kuud algab sulevahetus, mis kestab veel kaheksa kuud ning siis on isalind musta värvi, sest tema peab istuma pesal öisel ajal. Emalind on halli värvi, tema istub pesal päevasel ajal, kokku on inkubeerimisperiood 42 ööpäeva.
Haudumine
Peale kolmandat aastat, kui on soe ja valge, hakkab emaslind munema 1 muna päevas ülepäeviti ja nii 2 nädalat, siis puhkab 2 nädalat ja kui munad pesast ära võtta, hakkab ta uuesti asemele munema ja võib saada üle 30 muna ühe linnu kohta suve jooksul. Kui mune ära ei võta, kogub ta munad kahe nädala jooksul pesasse ja alustavad haudumist. Kurna võivad muneda mitmed emalinnud, haudub vaid esileedi koos isasega. Kurna munetakse kokku u 12 muna. Kui muna on pesas, hakkavad linnud seda keerama paar korda päevas, et arenev loode värsket toitu saaks. Tibu areneb munakollasestj a munavalge läheb toiduks. Keeramise ajal läheb kael sirgelt alla, aga pead näha pole, sest pesa
on ca 0,5m sügav. Sealt ka arvamus, et jaanalinnud peidavad pea liiva alla.
Jaanalinnul on suured ja tugevad jalad, 2 varvast ühel jalal ja 1 suur terav küüs. Nende kõige tugevam kaitse on jalahoop ettepoole, ca 200 kg löök, mis võib olla väga ohtlik nii loomadele kui inimestel. Kui libisevad ja vigastavad jala, on nende elupäevad loetud. Nad jooksevad 50-60 km/h, isegi kuni 75 km/h. Hea nägemine, terav kuulmine, kiired ja tugevad jalad on neile abiks.
Jaanalindude välimus
Nende sulestik on tihe ja pehme. Täiskasvanud isased linnud on musta sulestikuga, saba ja tiivasuled on valged. Emase linnu sulestik on hall. Kuigi nad ei lenda, on nende tiivad suured ja sulgi palju. Lennata nad ei saa sellepärast, et puudub rinnalihas ja kammluu, mis aitaks tiibadel keha õhku tõsta.
Jaanalindudel on maismaaelanikest kõige suurem silm ja see kaalub rohkem kui ta aju. Ta näeb väga kaugele ja värviliselt
Toitumine
Looduses on jaanalinnud pigem rohusööjad. Söövad lehti ja juurikaid, aga ka putukaid. Nende liha on punane nagu loomaliha, õrnuselt linnuliha sarnane, peaaegu kolesterooli ja rasvavaba. Liha asetseb selja ja jalgadel, mitte rinnal.
Rohkem infot jaanalindde kohta võid lugeda Wikipediast.